Koostis: Oliiviõli, kakaovõi, kookosrasv. Lõhnaks basiilik laimiga. Värvitud raudoksiidiga.
Tõtt öelda on ka sellel seebil lugu. Kes ei vaimustuks netist kirjumirjuid seepe nähes, eks minagi. Muidugi on selleks vaja itmeid erinevaid värve, aga minusugune kooner ei saa neid ju kõiki korraga osta, sest kulub ju imevähe, hakka nüüd laristama. Ei ole seda kunstnikuhinge nii palju. Nüüd aga olid mõned kotikesed ikka pikapeale juba kogunenud. Mõtlesin ühe Itaalia taeva kokku segada - sinist, tumedamat sinist, roosat, kolllast. Jah, muidugi ei paista see seep nüüd selline. No untsu läks natuke. Roosa ja kollane on kuskil helesinise sees peidus. Mõnest tükist natukene paistab välja ka, eks pesemisel ja seebi kulumisel tuleb välja.
Untsu läks seetõttu, et unustasin alguses , kui raskelt sulab kakaovõi. Õnneks meenus ja sulatasin selle veevannis enne ära. Aga paraku läks ta siis tuliseks. Ja ei tahtnud kuidagi jahtuda. Küll aga jahtus seebikivilahus. Ja harjunud temperatuurivahemik kadus. Midagi neile selle kõige juures ei meeldinud ja segu läks suht ruttu kokku ja ei jäänud piisavalt vedel. Värvi segamise aja jooksul suisa tahkeks ja ei jäänudki muud üle kui kiirelt lusikaga vormi visata, väikeste lusikatäite asemel suured laigud ja eks ta oligi enam-vähem kohe ka tahke tükk. Ja sestap ka pealispind selline natuke krobe.
No comments:
Post a Comment